Mirjam Meremaa-Pärn
koolipsühholoog

1. klassi lastevanemate mõttepooltunni slaidid.

Arengulised seaduspärasused

• Uued perspektiivid eakaaslastega suhtlemisel

• Oskab end määratleda kollektiivi liikmena
• Vaoshoitus – koostöötahe – teiste soovidega arvestamine
• “Vaenutsevad grupid”
• Uus suhtlemisvorm – mitmesuguste “väärtuste” vahetamine eakaaslastega
• Ühepoolne õiglustunne

Tunnete skaala laieneb

• Tekivad süümepiinad
• Ebaõnnestumisel tekib enesehaletsus
• Rikkalik siseelu – suur fantaasia

Distantseerumine lapsevanemast

• Lapse kooliminek, nagu ka varane puberteet on elu murdeperiood

Lapsevanema roll lapse esimesel kooliaastal

Kooliga kohanemine on suur elumuutus, laps vajab rohkem tähelepanu ja aega.

• Iseseisvumine

• Teie laps soovib vahel ka üksi, ilma täiskasvanu juuresolekuta, aega veeta.
• Lapsel peaks olema üksi olles ka muid tegevusi peale televiisori vaatamise ja arvutimängude mängimise.
• Lapsele tuleks anda võimalus ise otsustada, aidata mõista, et ta saab ise hakkama.
• Laps vajab turvatunnet, vähem käskimist ja keelde.
• Lapsele on abiks praktilised oskused.

Päevakava ja rütm

• Laps vajab täpseid reegleid ja juhtnööre söögiaegade, magamamineku, ärkamise, kodutööde tegemise kohta.
• Laps tunneb end kindlamana, kui juba õhtul on kokku lepitud kindel päevakava-tegevusplaan järgmiseks päevaks.
• Laps võiks jõuda kooli vähemalt 10 min enne tundide algust.
• Oleks hea, kui koolitööd saaks tehtud päevasel ajal, õhtuti on laps väsinud.

Kohusetunde kujunemine

• Esimestel nädalatel koolis võib laps sageli asju unustada ja kaotada.
• 7-aastane suudab olla sihikindel ja kontsentreeritud – on oluline, et ta viiks alati alustatud tegevused lõpuni.
• Keskendumise harjutamisel on heaks abiliseks erinevad lauamängud.
• Lapsele on abiks, kui tal kujuneb iseseisvalt töötamise harjumus.

Positiivne enesehinnang

• Lapsel tekivad pinged juhul, kui vanemad on auahned ja ootused liialt kõrged.
• Laps vajab tunnustamist ka väiksemategi edusammude puhul.
• Kool ei ole karistus ja õpetajaga ei hirmutata.

Praktilised oskused

• Lapsel on edaspidi kergem, kui ta oskab päeviku abil koolikotti pakkida.
• 7-aastane ei oska veel paljusid olukordi ette näha ja lahendada – talle võiks õpetada erinevates olukordades toime tulemise mehhanisme.
• Laps võiks osata kasutada mobiiltelefoni.

Meelespea

• Lapse kasvades tuleb muuta oma käitumist lapse suhtes ja nõudmisi lapsele.

Kooliväline aeg

• Info üleküllus koolis väsitab last – peale kooli vajab ta puhkust ja võimalust liikuda värskes õhus.
• Hobid ja harrastused aitavad lapsel pingeid maandada ning enesehinnangut tõsta: kui koolis kõik ei suju, läheb trennis ikka hästi!
• On hea, kui laps saab jätkata trennides/huvialaringides, kus ta juba eelnevalt on käinud, soovitav on rohkesti uusi huvialaringe uue õppeaasta alguses mitte valida.
• Kui lapsele aga valitud huvialaringis ei meeldi, ei tasu teda sealt kohe ära võtta.

Lapsel on mure – kuidas märgata?

• Varases koolieas olev laps ei ole veel võimeline väljendama oma tundeid ja kogemusi verbaalselt ja analüüsivalt nii nagu täiskasvanud. Psüühilised probleemid ilmnevad enamasti kehakeele kaudu.
• Rõõmutus, tahtepuuudus, eraldumine, sagedane õnnetustesse sattumine võivad olla nii mööduvale, arenguperioodile omastele kasvuraskustele osutavad märgid, aga ka tõsisemate probleemide sümptomid.

Kohanemisprobleemide väljendumine

• Osad lapsed püüavad olla üleolevad ja kõiketeadjad, nii peidetakse oma ebakindlust.
• Teised muutuvad aga ülearu tagasihoidlikeks, ülitublideks ja korralikeks. Nende sisemine vajadus on meeldida ja hästi kena olla, lootuses, et nii võetakse neid rutem omaks.

Kuidas käituda, kui koolis tekivad probleemid

• Rääkige oma lapse õpetajaga!
• Klassikaaslaste vanematega võiks vahetada kontakte, et saaks vajadusel jagada infot koolis toimuva kohta.
• Laps vajab teiepoolset järjekindlust!
• Rõhutage heatahtlikkust!
• Ja ärge unustage – koolilaps küll, aga ikkagi kõigest laps!

Ilusat kooliaastat!