Mirjam Meremaa-Pärn
koolipsühholoog
1. klassi lastevanemate mõttepooltunni slaidid.
Arengulised seaduspärasused
- Uued perspektiivid eakaaslastega suhtlemisel
- Oskab end määratleda kollektiivi liikmena
- Vaoshoitus – koostöötahe – teiste soovidega arvestamine
- “Vaenutsevad grupid”
- Uus suhtlemisvorm – mitmesuguste “väärtuste” vahetamine eakaaslastega
- Ühepoolne õiglustunne
Tunnete skaala laieneb
- Tekivad süümepiinad
- Ebaõnnestumisel tekib enesehaletsus
- Rikkalik siseelu – suur fantaasia
Distantseerumine lapsevanemast
- Lapse kooliminek, nagu ka varane puberteet on elu murdeperiood
Lapsevanema roll lapse esimesel kooliaastal
Kooliga kohanemine on suur elumuutus, laps vajab rohkem tähelepanu ja aega.
- Teie laps soovib vahel ka üksi, ilma täiskasvanu juuresolekuta, aega veeta.
- Lapsel peaks olema üksi olles ka muid tegevusi peale televiisori vaatamise ja arvutimängude mängimise.
- Lapsele tuleks anda võimalus ise otsustada, aidata mõista, et ta saab ise hakkama.
- Laps vajab turvatunnet, vähem käskimist ja keelde.
- Lapsele on abiks praktilised oskused.
Päevakava ja rütm
- Laps vajab täpseid reegleid ja juhtnööre söögiaegade, magamamineku, ärkamise, kodutööde tegemise kohta.
- Laps tunneb end kindlamana, kui juba õhtul on kokku lepitud kindel päevakava-tegevusplaan järgmiseks päevaks.
- Laps võiks jõuda kooli vähemalt 10 min enne tundide algust.
- Oleks hea, kui koolitööd saaks tehtud päevasel ajal, õhtuti on laps väsinud.
Kohusetunde kujunemine
- Esimestel nädalatel koolis võib laps sageli asju unustada ja kaotada.
- 7-aastane suudab olla sihikindel ja kontsentreeritud – on oluline, et ta viiks alati alustatud tegevused lõpuni.
- Keskendumise harjutamisel on heaks abiliseks erinevad lauamängud.
- Lapsele on abiks, kui tal kujuneb iseseisvalt töötamise harjumus.
Positiivne enesehinnang
- Lapsel tekivad pinged juhul, kui vanemad on auahned ja ootused liialt kõrged.
- Laps vajab tunnustamist ka väiksemategi edusammude puhul.
- Kool ei ole karistus ja õpetajaga ei hirmutata.
Praktilised oskused
- Lapsel on edaspidi kergem, kui ta oskab päeviku abil koolikotti pakkida.
- 7-aastane ei oska veel paljusid olukordi ette näha ja lahendada – talle võiks õpetada erinevates olukordades toime tulemise mehhanisme.
- Laps võiks osata kasutada mobiiltelefoni.
Meelespea
- Lapse kasvades tuleb muuta oma käitumist lapse suhtes ja nõudmisi lapsele.
Kooliväline aeg
- Info üleküllus koolis väsitab last – peale kooli vajab ta puhkust ja võimalust liikuda värskes õhus.
- Hobid ja harrastused aitavad lapsel pingeid maandada ning enesehinnangut tõsta: kui koolis kõik ei suju, läheb trennis ikka hästi!
- On hea, kui laps saab jätkata trennides/huvialaringides, kus ta juba eelnevalt on käinud, soovitav on rohkesti uusi huvialaringe uue õppeaasta alguses mitte valida.
- Kui lapsele aga valitud huvialaringis ei meeldi, ei tasu teda sealt kohe ära võtta.
Lapsel on mure – kuidas märgata?
- Varases koolieas olev laps ei ole veel võimeline väljendama oma tundeid ja kogemusi verbaalselt ja analüüsivalt nii nagu täiskasvanud. Psüühilised probleemid ilmnevad enamasti kehakeele kaudu.
- Rõõmutus, tahtepuuudus, eraldumine, sagedane õnnetustesse sattumine võivad olla nii mööduvale, arenguperioodile omastele kasvuraskustele osutavad märgid, aga ka tõsisemate probleemide sümptomid.
Kohanemisprobleemide väljendumine
- Osad lapsed püüavad olla üleolevad ja kõiketeadjad, nii peidetakse oma ebakindlust.
- Teised muutuvad aga ülearu tagasihoidlikeks, ülitublideks ja korralikeks. Nende sisemine vajadus on meeldida ja hästi kena olla, lootuses, et nii võetakse neid rutem omaks.
Kuidas käituda, kui koolis tekivad probleemid
- Rääkige oma lapse õpetajaga!
- Klassikaaslaste vanematega võiks vahetada kontakte, et saaks vajadusel jagada infot koolis toimuva kohta.
- Laps vajab teiepoolset järjekindlust!
- Rõhutage heatahtlikkust!
- Ja ärge unustage – koolilaps küll, aga ikkagi kõigest laps!
Ilusat kooliaastat!